Vitamiinid ja mineraalained.
Kui palju sa vajad ? See oleneb east, soost, kehakaalust, füüsilisest aktiivsusest, füsioloogilisest seisundist (nt. rasedus, rinnaga toitmine, haigus), ravimite tarbimisest ja elustill iseloomustavaist tegureist (nt. stress, suitsetamine, saastunud keskkonnas viibimine, alkoholi ja rasvarikka toidu tarbimine). Teadlased püüavad jõuda selgusele, kas inimesed, kelle perekonnas on esinenud haigestumist vähki, osteoporoosi, südame-veresoonkonna jmt. haigusesse, võivad teatud vitamiine … Loe lisa…
Rasvlahustuvad vitamiinid A-, D-, E- ja K-vitamiin.
Neil kõigil on oma toime. Neid leidub enim rasvarikastes toiduainetes, näiteks õlis, piimatooteis, lihas, kalas. pähkleis ja teraviljades Terav Eestlane mahe. Kuna rasvlahustuvad vitamiinid võivad organismis püsida pikka aega, võib nende liigtarvitamine olla tervisele ohtlik. Toiduvalmistamisel nende koostis ei muutu, kuid pikemaaegse säilitamisel õhu ja valguse käes, kõrgel temperatuuril kuumutades võivad nad laguneda. A-VITAMIIN (retinool) … Loe lisa…
Vesilahustuvad vitamiinid C- ja kaheksa B grupi vitamiini, biotiin, flavonoidid, inositool.
Need lahustuvad vees ja seega eemaldatakse nende liigne kogus kehast uriiniga. Mõne B-vitamiini (B6 ja B 12- vitamiini) liigne kogus võib olla organismile ohtlik. Vesilahustuvad vitamiinid võivad toiduaine pesemisel, leotamisel ja keetmisel ning valguse ja kõrge temperatuuri toimel hävida. B1-VITAMIIN (Tiamiin) B1-VITAMIIN (Tiamiin) imendumine suureneb alliniini juuresolekul, seda leidub küüslaugus Küüslaugu pipar, Küüsvürts, Tšillilauk ja … Loe lisa…
Makroelemendid Ca (kaltsium), Mg (magneesium), P (fosfor),Na (naatrium), K (kaalium), Cl (kloor), S (väävel).
Makroelementide sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), magneesium (Mg), väävel (S), kloor (Cl). Neid nimetatakse makroelementideks sellepärast, et nende kogus organismis ületab teiste elementide – mikroelementide – kogust olulisel määral. KALTSIUMI (Ca) KALTSIUMI (Ca) on organismis võrreldes teiste elementidega kõige rohkem. Ta tagab koos fosfori ja … Loe lisa…
Mikroelemendid raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), jood (I), seleen (Se), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), fluor (F), kroom (Cr).
Mikroelementide sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001. Osade mikroelementide vajadus meie organismile on kindlaks tehtud, näiteks raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), jood (I), seleen (Se), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), fluor (F), kroom (Cr), koobalt (Co), räni (Si), vanaadium (V), boor (B), nikkel (Ni), arseen (As) ja tina (Sn). Igal mikroelemendil on organismis oma … Loe lisa…
Sportlane ja vitamiinid, naturaalsed spordijoogid.
Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud. Nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest. Nende kestev vaegus on organismile kahjulik. Vitamiinidel ei ole energeetilist tähtsust ja ei asenda teisi toitaineid. Samuti üks vitamiin ei asenda teist vitamiini … Loe lisa…
Aju, aju energia ja energiajoogid.
Aju on pehme ja paikneb kõvas koljus, milles on palju teravaid servi. Sinu aju on kõige hämmastavam organ kogu universumis. 100 miljardit neuronit. Ajus on rohkem ühendusi, kui taevas on tähti. Aju ise kaalub ca 2% kehakaalust, kuid kasutab 20-30% kaloritest. Samuti kasutab aju 20% O2 ja vereringest. Kas ka tead seda, et sinu aju … Loe lisa…
Sünteetilised magusained.
Elu magusaks tegemiseks on veel sünteetilised magus ained. Näiteks aspartaam, sahhariin ja sukraloos. Kuidas peaks nendesse suhtuma? Kas nad on heaks alternatiiviks? Treener Christian Lumiste kindel seisukoht on – nendesse peaks suhtuma väga halvasti. Ma küsin sinult otse? Mis kasu on kunstlikust magusainetest Sinu ajule? Esiteks, need magusained klassifitseeritakse üldiselt ohutuks. Treener Christian Lumiste argument … Loe lisa…
Eesti kaubanduse toit ja toiduained.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) https://www.tai.ee/et/valjaanded/pakendipohine-toidu-koostise-uuring avaldatud värskest uuringust selgub, et toidukoostis ja tootevalik on kahe uuringuaasta võrdluses palju muutunud. Paraku ei saa väita, et soola, suhkru või küllastunud rasvhapete sisaldus toodetes oleks vähenenud, paljudel juhtudel on nende sisaldus hoopis tõusnud. Pakendipõhise toidukoostise uuring toimus Eestis 2022. aastal teist korda, esimene leidis aset 2018. aastal. TAI … Loe lisa…
Suhkur (süsivesik) võrgutav glükoos ja ohtlik fruktoos.
Kõige pealt mõiste ,suhkur” lühike selgitus. Sõnu “suhkur” ja “süsivesikud” kasutatakse sageli sünonüümidena, mis on mõnevõrra segadust tekitav. Kui me selles räägime suhkrust, siis ma siin mõtlen seda läikivat valget ainet, mida saame supermarketis kilostes pakkides osta. Niisiis käib jutt sellest, mida kutsutakse kristall- ehk lauasuhkruks. Spetsialistid nimetavad sellist peedi- või roosuhkrut sahharoosiks (inglise keeles … Loe lisa…
Süsivesikud mono- ja disahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid.
Mis on ühist küpsistel, kookidel, kommidel, makaronidel, saial, puuviljadel ja köögiviljadel? Süsivesikud! Kuigi need kuuluvad samasse kategooriasse, pole kõik süsivesikud sugugi võrdsed. Mono- ja disahhariidid* e. suhkrud (*disahhariidid kuuluvad ehituslikult oligosahhariidide alla) Glükoos e. viinamarjasuhkur: mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e. puuviljasuhkur: puuviljad, marjad, mahlad, mesi. Laktoos e piimasuhkur: piim ja piimatooted. Maltoos e. linnasesuhkur: … Loe lisa…
Valgud.
Valgud ei ole ainult energiaallikas, neid kasutatakse ka keha ülesehitamiseks. See puudutab meie lihaskude, verd, luid, immuunsüsteemi jne. Mõned hormoonid ja paljud teised signaalained on samuti valgumolekulid. Ka mTOR-molekul on valk.Ehitusmaterjal-valkude puhul kehtib reegel: ellujäämiseks vajame kriitilist miinimumi, minimaalset kogust, mida ülejäänud kahe energiaallikaga – süsivesikute ja rasvadega asendada ei saa. Kui me seda miinimumi … Loe lisa…
Loomsete ja taimsete valkude erinevus?
Taimsed ja loomsed valgud ei erine üksnes oma aminohapete koostise poolest. Vähemalt sama oluline on asjaolu, et valgud esinevad erinevate kogumitena, niinimetatud pakettidena. Koos valkudega saame lihast paratamatult paraja portsu küllastunud rasvhappeid, mida taimedes peaaegu ei olegi. Mõnikord sisaldab liha rohkem soola, võib-olla ka rohkem rauda ja muid aineid, kui see meile kasulik oleks (tegelikult … Loe lisa…
Valgu kahjulikkus ja kasulikkus.
Esimesed märgid liigrohke valgu kahjustava toime kohta olid olemas juba aastakümneid tagasi. Juba 1970. aastatel avaldati tuntud ajakirjas Nature ilmunud uuringus, et roti saab väga lihtsal viisil südame- ja neeruhaigeks muuta. Selleks tuleb tema toidu valgusisaldus lihtsalt Atkinsi dieedi tasemele üles kruvida. Mida suurem on toidu valgusisaldus, seda sagedamini tabavad rotte mitmesugused haigused Ross ja … Loe lisa…
Rasvad organismis ja meie toidus.
Organismi võimalused rasvade ladestamiseks on oluliselt suuremad kui süsivesikute talletamiseks glükogeeni näol. Normaalse kehakaalu (70 kg) ja kehakuju korral on rasva organismis ligi 12 kg. Seevastu süsivesikuid erinevas vormis vaid 500 grammi. Veelgi suurem kontrast on energiahulga vahel. Rasvad annavad organismile kaks korda enam energiat (1g rasva – 9 kcal), kui seda teevad süsivesikud ja … Loe lisa…
Dieet, treening, kaalulangetus.
Uued rohud teevad kaalulanguse lihtsamaks, kuid kas see tähendab, et võime treenimise unustada? Terviseeksperdid ütlevad, et kindlasti mitte. Füüsilisel aktiivsusel on palju positiivseid mõjusid, kusjuures kaalulangus ei ole alati peamine eesmärk.Treener Christian Lumiste rõhutab: treening on ajutervisele väga kasulik, aidates ennetada neurokognitiivseid haigusi nagu Alzheimer. Samuti parandab see südame-veresoonkonna tervist, kopsufunktsiooni, seedesüsteemi tööd ja tugevdab … Loe lisa…
Eesti mees ja terviseriskid?
Liigne kehakaal ja rasvumine põhjustavad 40-49-aastaste Eesti meeste oodatust kehvemaid tervisenäitajaid, tõdes meeste arst, Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab meeste tervise konverentsil «Miks mees sureb äkki?» Eesti mehed elavad tervena vaid ligi 78% oma elust, jäädes paari-kolme aastaga alla ka Euroopa keskmisele. Meeste peamised terviseriskid on seotud elustiiliga – ebaregulaarne ja mittetäisväärtuslik toitumine, vähene … Loe lisa…
Toidulisandid e. vitamiinipreparaadid.
Toidulisandeid e. vitamiinipreparaate ei ole teil üldjuhul tarvis. Enamik vitamiinipreparaate on lihtsalt raharaiskamine, kuid mõned vitamiinipillid on suisa kahjulikud. Näiteks kõrge toimeainesisaldusega A-vitamiini ja beetakaroteeni (A-vitamiini eelaste) preparaadid isegi suurendavad suremusriski. Schwingshackl et al. (2017) Praeguste teadmiste kohaselt on ainult üks, D-vitamiin, mis langetab suremusriski ka preparaatide kujul ja on mitmeski mõttes erijuhtum. Nagu mainitud, … Loe lisa…
Inimene ja toit.
Liigne söömine algab alati esimesest ampsust ning toiduainetööstuses teab seda liigagi hästi. Meil on loomulik tõmme magusa ja rasvase poole ning toiduainetööstused näevad palju vaeva, et lisada toidusse suhkrut, rasva või soola ilma maitseomadusi või müüginumbreid kahjustamata. Sel moel mõjutab nende toodang otseselt meie alateadvuse instinkte ning tekitab sõltuvuselaadset käitumist. Praegused dieedipraktikad, mis sageli põhinevad … Loe lisa…
Seljavalu.
Seljavalu võib varieeruda lihasvalust kuni terava, põletava või torkiva tundeni. Valu võib kiirguda ka jalga ning tegevused, nagu kummardamine, keeramine, tõstmine, seismine või kõndimine, võivad valu süvendada. Harva on seljavalu puhul vaja kirurgilist sekkumist. Enamik seljavaludest paraneb koduse hoolitsusega mõne nädala jooksul. Siiski tuleks pöörduda arsti poole, kui seljavalu kestab kauem kui paar nädalat, on … Loe lisa…
Uni ja psühholoogiline heaolu.
On ju tuntud tõde, et ega me teisi muuta ei saa, vaid ikka ainult iseendaga saame tööd teha. Kui muutusi sisse viia oma mõtlemisse, saame vähendada enesekohaseid negatiivseid mõtteid. Depressiooni võib soodustada liigne iseendaga tegelemine. Depressiooniga seoses on üks hüpotees, et depressiooni võib viia ka liigne enesekesksus, kui hästi palju iseendaga tegeleda. Eks isiklikult võtmine … Loe lisa…
Tervisliku toitumise põhialused tervisesportlastele.
Liikumisharrastuse treener Christian Lumiste toitumise soovitused ja põhilised parameetrid Tervisesportlastele. Tervisliku toitumise põhialused on sarnased nii tervisespordiga alustajale, edasijõudnud tervisportlastele kui ülekaalulistele. Toit peab kindlasti olema mitmekesine ja tervislik. Me peame tarbima palju erinevaid toite ja jooke. Spordiga tegeleja Toit peab olema süsivesikuterikas, sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett – samas optimaalse rasvasisaldusega. Päevane energiakogus … Loe lisa…
Christian Lumiste liikumiskava 12 harjutust kogu kehale.
Harjutuste läbiviimisel peab arvestama õige tehnilise sooritusega. Parandab nii lihaste seisundit kui vaimset meeleolu, liigeste liikuvust. Tõstab individuaalset lihaste koormustaluvust ja kiirendab koormusjärgset taastumist. Vähendab lihaspingeid ja aitab ka psüühikal koormusest kiiremini taastuda. Heas seisus lihased on enam vigastuste vastu kaitstud. Saab teha treeningul, kodus, tööl, looduses, reisil. Christian Lumiste liikumiskava hõlmab 12 erinevat harjutust … Loe lisa…
15a. poiss pole kunagi trennis käinud, vaba aeg arvutimängud, vähene liikumine? Kuidas lahendan probleemi?
15-aastane Mark õpib kaheksandas klassis. Ta ei ole kunagi üheski trennis käinud ning tema peamiseks aktiivsuseks on olnud osalemine kehalise kasvatuse tundides. Seega vabal koolivälisel ajal Mark väga aktiivne ei ole. Samuti elab ta koolile lähedal, kuhu ta küll liigub jala, aga selleks ei kulu väga palju aega. Tervisekaebusi Markil ei esine, kehamassiindeks normi piirides, … Loe lisa…
67- aastane linnas elav pensionär kuidas edasi? Mis nõu mina annaksin…
Maimu 67a. on linnas elav pensionär. Tema suureks mureks on see, et tema korter asub kolmandal korrusel. Hea meelega koliks ta liftiga majja, kuna tõusnud kehakaal annab just treppidel tunda. Kuna Maimu on pensionär, on tal üpris palju vaba aega. Samas ta ei tunne, et kodulinnas tal midagi vahvat teha oleks. Maimu armastab jalutada. Häirib … Loe lisa…
Poiss 17a. soovib jalgrattaspordis üle minna jõutõstjaks, motiveeritus kõrge. Mis ohud võivad peidus olla!
17-aastase koolipoisi Aivari lemmiksportlane on Jaan Talts. Jalgrattasport, millega Aivar on 7 aastat tegelenud, on muutunud üksluiseks ning trennid on pikad ning seega on tänaseks hakanud jalgrattasport tema silmis huvi kaotama. Kuna Aivar on alati olnud ka jõusaalis võimekas ning tema jõunäitajad on eakaaslastega võrreldes alati olnud natuke paremad, siis tema uueks sooviks oleks saada … Loe lisa…
Marit 35a tahab Tartu suusamaratoni 63km läbida? Mis nõu ma annaks?
Kaks kuud on jäänud Tartu Suusamaratoni stardini, kuhu 35-aastane Marit on ennast registreerinud ning kindlasti soovib osaleda. Küll aga pole siiamaani veel ilmataat helde olnud ning lumega maapinda katnud ning seega pole Marit sellel aastal veel suuski alla saanud. Ka ilmateade ei näita, et lund lähiajal oleks tulemas. Marit on noorena tegelenud kergejõustikuga ja viimased … Loe lisa…
Paul 25a. IT ala, ülekaaluline, vererõhk üle normi, pidevalt väsinud!
25-aastane Paul on 175 cm pikk ning kaalub 90kg. Kuna Paul õpib ülikoolis ja töötab samal ajal ka IT-alal. Tal väga vähe aega sportimiseks ning tihti pole tal ka aega korralikult süüa. Seega haarab ta söögi kuskilt kaasa või tellib koju. Paul kurdab, et ta on pidevalt väsinud. Arst ütles Paulile, et ta on ülekaaluline … Loe lisa…
40a. Riina kontoritöötaja 15a. Tööpäev istudes arvuti taga, liikumine minimaalne, jõud raugeb, alaseljavalud? Mis oleks minu lahendus?
Kontoritöötaja Riina on 40-aastane kontoritöötaja ning sel alal töötanud juba 15 aastat. Tema tööpäev möödub arvuti taga istudes. Igapäevaselt tööle liigub Riina autoga ja ka söömas käib sama maja kohvikus. Riina igapäevane liikumine on suhteliselt minimaalne. Viimasel ajal on teda hakanud vaevama valud alaseljas. Riina on täheldanud, et trepist kolmandale korrusele minek on pannud teda … Loe lisa…
Christian Lumiste ennustab tulevikku, mida ka Eesti riik kinnitab ?
Treener (liikumis harrastus) Christian Lumiste ennustab tulevikku, mida ka Eesti riik kinnitab: Eesti riigi suhtumine inimestesse saab kindlasti olema tulevikus selline: Postimees 26 nov. 2020a. Riigi pidamise mõttes oleks kõige odavam see, kui inimesed ise oma tervise peale rohkem mõtleksid. Eestis on Euroopa suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele ja senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus … Loe lisa…
